SÜNNILUGU

Milleeniumi värinad olid juba rohkem kui aasta eest ära värisetud. Lodevad elukombed ja suur vastumeelsus liikumisharrastuste vastu oli viinud selleni, et jalgpall muutus põrandaaluseks. Ühed aktiivseimad põrandaalused on läbi aegade olnud üliõpilased. Nii pole ka selle loo juures see erandiks.

Nimelt, kahe tuhande esimesel aastal, nähes kogu seda tahtejõuetust ja rasvuvaid ajusid otsustas staazhikas esimese kursuse üliõpilane Madis midagi ses suhtes ette võtta. Peamiseks ajendiks oli muidugi suur südamelähedus jalgpallile. Aga ka soov koormatud, kohmakad ja tagasihoidlikud üliõpilased liigutama ning oma vaimsele ja füüsilisele tervisele mõtlema saada. Idee oli midagi pöörast, sellisel ajal selline ettevõtmine. Õnneks leidus ka toetajaid, üks nendest vana pallisõber Antz.

Levitati plakateid ja anti edasi suusõnaliselt infot liikumise toredusest. Lubati ka
tasuta kraami ja kuulsust. Kuid üliõpilased ei julgenud, ju neid oli siis hirmutatud
raskete tagajärgedega. Sellest hoolimata ei jäetud jonni ning koos julgemate ja
lähimate ühiste huvide eest võitlejatega sai tehtud Euroülikooli jalgpalliklubi. Et
kurjale lodevusele pettemanööver teha pandi klubile nimeks EUROUNIV FC.

Sama aasta oktoobrist alustati treeningutega. Sõpruskond leidis kiiret täiendust.
Oli ju noortel ja aktiivsetel vaja end näidata. Pealegi oli see ainus aktiivne
vastupanu viis. Detsembris pidasime ka juba kohtumisi ka teiste sarnaste
rühmitustega (süsteemi petmiseks nimetatakse neid klubideks).